Wednesday, April 6, 2016

"Aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa" ehk see postitus, kus on megapalju pilte

Niisiis. Tarvo läks ära ja mina muutun järjest teadlikumaks asjaolust, et isegi liigun varsti tagasi Eestisse. See andis mulle kõvasti motivatsiooni natuke rohkem ringi vaadata ja mõningaid asju katsetada.

Niiet siis reede ja esimene aprill. Lisaks sellele, et ma käisin terve päev ringi tundega, et mul on nina must, käisin ma ka surfamas! Jah, päriselt oligi kummiülikond seljas, surfilaud all ja suurte lainetega ookean ümberringi. Käisime Phillip Island'il. Kõigepealt nautisime natuke vaateid.






Ja siis läksime surfama:

Majakaaslased Shirley (brasiillanna) ja Michael (see, kelle juures me oleme)

Mina ja sakslanna Sandra oma algaja surfilaudadega.

Ma üritasin järjepidevalt algul lihtsalt kõhuli laua peale saada ja selle peale ka jääda. See oli päris keeruline. Osalt ka asjaolu tõttu, et lained olid suht suured (eriti algaja jaoks). Aga lõpuks too osa õnnestus juba päris hästi.

Juhhuuu, ma sain esimest korda ilusasti lauale ja laine kätte ja sõitsin selle najal kaldani välja ja ei kukkunud laualt maha! :D

Ja lõpuks õnnestus mul ka korraks surfilauale püsti saada. Esimesel korral umbes kaks-kolm sekundit ja teisel korral piisavalt kaua, et hõigata rõõmust ja üllatusest: "Aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa".


Aga too (pikendatud) nädalavahetus läks üleüldse väga põnevalt. Laupäeval ja esmaspäeval võtsin ette (suhteliselt) tasuta giidiga jalutuskäigud Melbourne'i kesklinna kandis. Ühe jalutuse ajal räägiti rohkem kriminaalsest poolest (Squizzy Taylor, Ned Kelly, rivaalitsevad itaalia perekonnad, kummitused jne) ja teise puhul natuke niisama ajaloost ja näidati kenasi kohti. Väga põnev oli. Eriti, kuna hakkasin natuke rohkem mõtlema linna ajaloo peale. Kunagi oli asi ju täitsa teistsugune. Ja linn ise on tegelikult meeletult noor alles, eriti võrreldes keskmise Euroopa linnaga. Algusaastaks peetakse 1835. aastat. Siis 1850. aastate suur kullapalavik. 1880. aastate ehitus- ja kasvubuum. 1990. aastate depressioon. Ja nii edasi kuni tänaseni, olles nelja ja poole miljoni inimesega Austraalia (ja Okeaania) suuruselt teine linn... Täitsa huvitav värk.

"Näituste maja" ehk siis see, mille melbournlased ehitasid maailma näituse raames. (Sama messi, aga teise aasta puhul ehitasid pariislased enda ajutise Eiffeli torni.) Kunagi oli too maja hulga suurem, aga enamus sellest lammutati mingi hetk ära.


St Kilda tänavapilt

Kuidas siin lahendatakse probleemi elektriliinid vs tänavahaljastus.

Idee poolest sattusid samale pildile palm, kuuselaadne toode ja kollaseks minevate lehtedega puu. (Kuulub kategooriasse "Ainult Austraalias")

Melbourne'i CBD (ehk kesklinna) vaade. Miskipärast meenutas see mulle kohutavalt "Seksi ja linna".

Proovisin kunsti teha.

Punased uksed ja kõrghooned.

1880.aastate kaunis ehitusbuum.


Printsessi teater, kus jäetakse iga etendus üks konkreetne iste müümata, et kohalikul kummitusel oleks koht olemas.

Nood inimesed oleks võinud kustilisemalt istuda, mitte niisama lösutada ;)



Tänavakunst.

Tänavakunst vol2. Väidetavalt on tegu Ned Kelly'ga ehk kohaliku Robin Hoodiga, kes hukati 25.aastaselt...

Seal üleval, too sinine asi, see on bassein...

Tänavakunst vol3.

Tänavakunst vol4.

Tänavakunst vol5.

Tänavakunst vol6.

Flindersi rongijaam. Ehk üks suht põhilisemaid. Ja kui keegi kunagi ütleb, et "kohtume kellade all", siis mõeldakse just seda kohta.

Kesklinn õhtuvalgel. (Muideks kell oli napilt kuus saanud ja päike juba tasapisi loojub.)



Aga sellega minu pikendatud nädalavahetus ei lõppenud. Esmaspäeva õhtul läksin veel ühte fotograafia klubi lähemalt uudistama. Nimelt oli neil portree õhtu. Ja täiesti ootamatult sain õppida nii fotograafia kui modelli poolt, kuna nende kolmest modellist kaks ei jõudnudki kohale. Väga kõva eneseületuse ja õppimise õhtu oli.
Mõned minu pildikatsetused: