Kuu aega on täis!

...ja ei saa nagu arugi.

Tarvo teeb usinasti tööd. Neil on töö juures kiired ajad ja nädalavahetusel tuli ka töötada. Pidas vastu ja jäi ellu. Loodetavasti saab ta lähipäevil mingi vaba päeva võtta, väikegi puhkus kuluks kindlasti ära, kuna nad rühivad päris korralikult. Vaatame, kaua Tarvts seal töötada jaksab või millal ta endale uue töökoha ja uue väljakutse leiab.

Tarvo töö juures.

Mul endal tööpäevade pikkus endiselt varieerub kõvasti. Alates 3-tunnistest tööpäevadest lõpetades 11-tunnistega. (Pluss siis 2-3 tundi transpordi peale.) Tööle minnes kunagi ei tea, et kas nüüd tuleb nii pikk päev kui alguses plaanitud või saadetakse varem koju, kuna on liialt vähe kliente või mõnel üksikul juhul olen pidanud hoopis hulga kauem tööl olema. Ehk siis... paras aeg harjutada ekstra-paindlik olemist... Pfff....

Tööandjal on kaks erinevat kohvikut/söögikohta. Üks on veidi suurem ja asub mulle lähemal, teine veidi väiksem ja asub kaugemal. Peamise aja olen töötanud tolles suuremas kohas. Seal on töörütmi osas endiselt kaks varianti: 1) kliente on natuke liiga palju selle töötajate arvu kohta 2) kliente on vähem ja mind saadetakse varem koju.
Väiksem koht meeldib mulle tegelikult rohkem - vahepeal on seal väga-väga kiire, aga on ka päriselt rahulikumaid hetki, lisaks on seal inimesed justkui sõbralikumad või siis on lihtsalt piisavalt aega, et kaastöötajad jõuavad/jaksavad ka üksteise vastu sõbralikud ja hoolivad olla. Nendes kohvikutes töötades näeb eriti selgelt ära inimloomust - kui on kiire, siis ei ole kellelgi aega olla head, vaid kõik on ainult stressis ja veidi närvilised. Ilmselt hakkan nädalavahetuseti tolles väiksemas kohas töötama. Mulle sobib.

Teel tööle. Sinna kaugemasse kohta. Need "vikerkaarepapagoid".

... ja mingi teine lind.

...ja kolmas lind. Meie kutsume teda "roosaks tuviks". Sest neid on sama palju, kui tuvisid ja noh... ta on suht roosa.

... ja leia pildilt lind.

Eile saadeti töö juurest barista algkursusele. Ehk siis tehti 2,5h pikkune kursus, kuidas teha (lääne-austraalia päraselt) konkreetse masinaga kohvi - long black, cappucino, flat white, latte, short mac, long mac ja mocha. Päris huvitav oli. Mingisuguse selguse tõi. Mitte, et ma nüüd päris barista oleks, aga natuke teadmised laienesid ja rahulikumal hetkel saab vast ehk proovida kohvi teha. Põnev. Minu jaoks oli üllatav, et tegelikult nende jookide peamine erinevus on see, et kui palju on piima ja/või piimavahtu. Ja need erinevused pole üldse niiii suured. Ma kujutasin ette, et asi on palju keerulisem.

Lisaks oli mul eile pärast hommikust koolitust vaba aega ja otsustasin kohalikku akvaariumi külastada. Tarvo nagunii ei hoolinud tollest eriti, niiet käisin üksi. Omajagu rongide ja bussidega seiklemist ja jõudsingi kohale. Bussilt maha tulles leidsin ennast endalegi üllatuseks väga rahvarohkest ja "inimestele orienteeritud" rannapiirkonnast. Ehk siis seal oli omajagu randa, palju inimesi, sadam (seega palju paate), palju söögikohti, mõningad suveniiripoed, liumäed ja muud taolised meelelahutuse võimalused ja ka see üks asutus, mida mina läksin vaatama - akvaarium. Olen selle kohta kuulnud nii häid kui halbu kommentaare. Lõppkokkuvõttes mulle endale kohutavalt meeldis. Tunnel, kus sul ümberringi ujuvad erinevad kalad, muuhulgas haid ja raid (kusjuures suured lahmakad raid ujuvad sul korduvalt üle pea) ning ka üks kilpkonn. Huvitavad merihobud. Korallid. Krokodillid. Sai isegi (ohutut) haikala ja meritähte paitada. Haikala oli ootamatult kare. Üldiselt mulle väga meeldivad taolised kohad! Saab näha maailma, mida reeglina ei näe, aga mis tegelikult on kogu aeg meie ümber olemas. Lisaks vee voolamine, liikumine ja kogu valgus, mis vees peegeldub ja paistab täitsa teist moodi. Fantast. Ma arvan, et enamus aega jalutasin seal ringi endal suu lahti.

Nii... Ja mida huvitavat me lisaks töötamisele veel oleme teinud? Rannas käinud. Üritasime algul Fremantle'is rannas päikeseloojangut vaadata. Sest kui tihti on ikka võimalust vaadata päikest ookeani vajumas? Mõlemad korrad oli lõpuks liialt pilvine. Kuigi, tuleb tunnistada, et valgusemäng oli siiski päris lahe. Käisime ka Cottlesloe rannas. Ikka seda sama loojangut otsimas. Lisaks loojangule leidsime vaat et hulga huvitavamaid asju nagu krabid, teod, päikesekellad ja "vikerkaarepapagoide" kogunemise suure kisa saatel.

 Loojuv päike nagu loojuv päike ikka.

Kivide vahel olid ka peidus vahvad krabid.

Fremantle ehk Freo. Tegu on muideks ühe väga väikese jupiga ühest väga suurest seinamaalist. Kas keegi veel väidab, et tänavakunst pole päris kunst? Üleüldiselt muidu tundub, et siin niisama sodimisse suhtutakse ääretult halvasti, aga see-eest korralikku tänavakunsti, mis on ilmselt ka legaalselt tehtud, on omajagu palju.

Üks meie toidupoodidest. Kuigi põhilise kraami ostame kord nädala-kahe jooksul Spudshedist.

Spudshedi ost. Pole vaja muretseda, et me ei söö piisavalt. (Lisaks üritame selles kilekotte kummardavas riigis natukenegi vähendada kilekottide kasutamist.)