Miks sul ei ole iPhone'i ehk kuidas me Tarvoga pangas käisime.
Vötsime siis esmaspäeval kätte ja läksime panka, et enda eelavatud aussi kontoga seotud pangakaarti kätte saada. Köigepealt sisse minnes ei oodanud meid ees automaat, kust saaksime järjekorra numbrit vötta. Meid ootas hoopis ees väga suure kondiga naisterahvas, kes küsis mo nime, külastuse pöhjust, pani meid kirja ja saatsis ilusti pehme tooli peale. Kui me jöudsime juba korduvalt möelda, et huvitav, mis meist nüüd saab, siis üks hetk tuli ka löpuks naine tagasi ja saatis meid meie telleri juurde. Suhteliselt halvasti inglise keelt rääkiv asiaat, kes pidevalt närviliselt enda jalga väristas, uuris üllatavalt palju Eesti kohta ja seda suht suvalistel aegadel muu vestluse vahel ning mo motorolla telefoni nähes (tahtis sinna panga äppi panna) siiralt üllatus, et miks mul küll iPhone'i ei ole! Löppkokkuvöttes ta unustas/jättis meie kontod ikkagi avamata/aktiveerimata ja me pidime asja järgmisel päeval telefoni (selle ebahariliku mitte-iPhone'i) teel uuesti asja ajama hakkama. Mo telefon sai tegelikult ka juba kaks päeva varem ühe telefoniteenuse pakkuja esinduses omajagu tähelepanu, aga seal jäädi reaktsiooniga oluliselt diskreetsemaks. Me panime juba Singapurist alates tähele, et valdaval enamusel on iPhone'id, aga et möni teine telefon sellist veidrat elevust tekitab...
Ilmadega on siin praegu huvitavad lood. Ühest küljest oleme meeletult önnelikud, et ei ole nii kohutavalt niiske ja palav kui Singapuris linna peal oli (ja seda isegi öhtul), kuid teisest küljest tuleb tunnistada, et kui siin 6-7 aegu öhtul pimedaks läheb, siis on päris jahe. Ja majas, kus me oleme, on sees olles lausa üllatavalt külm... Aga keskmiselt on suht kodune kliima praegu ja see on tore.
Ööbime ikka enda esimese couchsurferi juures. Tal tundub suht savi olevat, kas majas on kaks lisainimest vöi mitte. Toimetab oma asjadega ja on hästi tihti kodust väljas. Meile see tegelikult sobib - saame oma asjaajamistega tegeleda.
Aga ta kutsus meid lendavat taldrikut mängima teisipäeval. Läksime ühte parki (köikidest nendest sadadest, mis siin on). Ühinesime suvaliste inimestega (järjest suurenevasse) ringi ja hakkasime taldrikut loopima. Umbes 20 minti tegime seda (pärast saime aru, et tegu oli soojendusega) ja siis jaotati meid köiki tiimideks. Hakkasime mängima midagi korvpalli sarnast, ainult lendava taldrikuga. See oli väga äge! Ma arvan, et ma polnud viimase paari aasta jooksul nii palju jooksnud kui tol öhtul :)
Üks hetk paneme Tarvoga tähele mingit hullu ahvikisa-laadset kriiskamist puude ladvas... Ja keegi teine ei vaata. Samas meie imestame ammulisui. Et kas seal ongi ahvid??? Hilisemate vaatluste pöhjal järeldame, et tegu oli väga kummalisi hääli tegeva linnuga. Tegu oli kukabarrah'ga
Töö(tuse)ga on nii lood, et ikka saadame enda CVsid igale poole, aga veel pole näkanud. Edu saavutamise töenäosuse suurendamiseks tegin mina ära vastutustundliku alkoholi müügi litsentsi (3-4 tundi lugeda juttu sellese, et juba purjus inimesele ei tohi alksi müüa) ja Tarvo tegi ära kahveltöstuki söitmise loa. Tahaks loota, et peagi näkkab.
Pühapäeval kolime enda uude kodusse. Täitsa ootame juba suletava uksega toas elamist :)
(Pilte ei taha arvuti ikka üles laadida. Eks need tulevad siis kunagi hiljem.)
No comments:
Post a Comment