Melbourne'is on Batmani tänav. Metssigasi pole vaja, piisab ka kakaduudest.
Või noh, avenüü, aga ikkagi...
Samal puusillal õnnestus mul hiljem varvas nii "õnnelikult" ära lüüa, et mingi ränk pind läks varbasse. Lähedal olnud (tenniseürituse) esmaabi ütles, et nemad mind aidata ei saa ja kolm tegelast vaatasid niisama pealt, kuidas üritasin kohapeal pindu kätte saada. Ei õnnestunud. Õhtul pusisime Tarvoga kahekesi ligi tund aega, et seda kätte saada. Õnnestus. Niiet lõpp hea, kõik hea.
Kohaliku muuseumi elanikud: mingitsorti vahva kanaline (?) ja Tarvo oma siseelunditega.
Mitmete vihjete ajendusel läksime ka St Kilda piirkonda ookeani äärde pingviidine õhtust maandumist uudistama. Juhtusime jube varakult kohale, niiet tuiasime ka natuke niisama ringi ja pildistasime ühte ja teist. Muuhulgas leidsime eemal särava arhitektuuriteose. Kas kogemata või meelega, aga hoone oli nõnda ehitatud, et see püüdis ja peegeldas (ja teatud nurga alt suunas tänavale) päikesevalgust. Vesirotid nägime ära. Pingviinid nägime ka ära. Väidetavalt neil pole siinkandis erilisi vaenlasi (kui vast ainult inimesed) ja seetõttu nad ei hoia niiväga gruppidesse. See tähendab, et oma päevaselt toiduotsingult tulid pingviinid kõik ükshaaval koju, mitte suure pundina (nagu filmides).
Selliseid lõputuid kutsuvaid tagatänavaid on siin linnas ohtralt. Ohtralt ohtralt.
Tarvo vaatas maailma füüsika nurga alt.
Ühel päeval pugesin suurema vihma eest rongi/trammi/bussijaama räästa alla peitu koos paljude teiste inimestega. Võtsin siis fotoka välja ja üritasin natuke salaja pilti teha. Teisel päeval ei õnnestunud vihma ajal peitu pugeda. Sain läbimärjaks. Kaks korda. (Kuigi mummi antud kilekas päästis. kõige hullemast ligunemisest.)
Raamatukogud väga filmilike lambikestega, õhtul rahvarohkeks ajaveetmise kohast muundunud turuplats, Hiinalinn ja kõiksugu erinevat sorti tänavamuusikud, kõik ühte moodi ennast välja elamas ja möödakäijatele midagi huvitavat pakkumas. Eriti rahul olen, et tegin väikesele ebamugavustundele viiulimängijast siiski pildi ära.
Lisauudis on see, et praegune öömaja pakkuja andis meile täna uudise, et me peame hiljemalt homme hommikul välja kolima, kuna tema sõber ja uus üürnik tuleb ootamatult nädal aega varem linna. Ratsionaalselt võttes on tal täitsa õigus nii teha - pole meil ju mingeid lepinguid ega midagi. Aga nõme ikka. Õnneks saime endale mõneks ajaks teise öömaja, niiet päris lootusetu seis hetkel pole.
No comments:
Post a Comment